Ahhoi!

Aeg möödub siinmaal väga kiiresti ja seetõttu ei ole jõudnud jälle vahepeal midagi kirjutada. Alustan siis laupäevast, kui ärkasime kella 9 paiku, et minna panka asju ajama, sest meie pangakaart polnud ikka veel kohale jõudnud. Jõudsin 5 minutit üleval olla, kui telefon helises. See oli mu tööandja Jane, kes ütles, et tal on vaja abimeest pulmade ettevalmistusel. Ma mõtlesin, et mis seal ikka ja läksin appi. Töö kujutas endast seda, et pidin asju kaubiku peale laadima esialgu ja hiljem need kõik koha peal sama targalt maha tõstma. Edasine päev oli isegi päris lõbus - aitasin Jane'l kõik korda sättida ja avaldasin ka arvamust, kus midagi võiks sobida. Koostöö klappis päris hästi ja kui me olime lõpetanud, nägi kõik uskumatult ilus välja. Ma usun, et pruut ja peigmees olid ka rahul. Hiljem sõitsime tagasi Jane poole ja ta tahtis, et aitaksin tal mõned pildid ja kellad seina peale panna. Seega sain endale elektritrelli pihku ja hakkasin kõike organiseerima. Tervitused siinkohal vanaisale, kes mind trellidega juba enam-vähem sinasõbraks on teinud. Kella 4 aeg lõpetasin ja tulin rongi ja bussiga koju. Siin juba kerge pidu käis, kuna enamustel oli vaba päev. Õhtu poole liikusid osad klubidesse ja me otsustasime Priidu ja Randoga, et vaatame kohaliku kasiino üle. See oli selline mõnus meelelahutus koht. Rahvast oli seal igatahes väga-väga palju. Mõned tunnid seal ära olnud otsustasime veel linna vaadata, et mis teised teevad. Jõudsime küll linna, aga me Priiduga pidasime targemaks siiski koju ära minna. Taksot tellida ei olnud võimalik, sest kõik liinid olid kinni, seega pidime käega tänava peal vehkima ja lootma, et mõni takso on just vabanenud. Peale poolt tundi pingutamist sai vaev lõpuks tasutud ja saime koju. Pühapäev oli lebotamise päev, sest kõik olid suht väsinud eelnevatest päevadest.

Esmaspäev tuli majja Andreas, kes oli kuu aega kuskil kaevanduses olnud. Ta tahtis minna kuskile ookeani vaatama. Mõte olemas ja juba oligi seltskond koos, kellega alustasime reisi. Kaasa tulid veel Ken, kes oli töölt ennast haiguse pärast vabaks võtnud, Heidi ja Sandra. Autosõit oli üsna lõbus, sest kohalikku loodust ma ikkagi suht vähe veel näinud, seega oli põnev jälgida kõike. Kui olime paaris kohas ära käinud, siis hakkasime tagasi sõitma. Pilte ilmselt peaks ka mingi päev sellest tripist panema, täna ei ole aega väga. Tagasiteel hüppas paar känguru meile tee peale ette, nii et need loomad on nüüd ka oma silmaga ära nähtud. Veel selgus, et Heidi ja Sandra on täpselt samal aastal ja kuupäeval sündinud, mis mina. Milline kokkusattumus! Kokkuvõttes oli põnev reis ja seltskond. Ahjaa, sain veel ka sõnumi, et Jane'l teisipäevaks abi vaja. Jälle tööle.

Teisipäev siis ärkasin hommikul üles ja hakkasin tööle liikuma. Kuna suutsin hommikul äratuskella valesti edasi lükata, siis seekord jäi hommikusöök vahele. Võtsin kuskilt kiirtoidu kohast chicken kebabi ja iced coffee. Maitses. Eriti see jääkohv, mis mulle eriti meeldima on hakanud. Tööpäev ise oli üsna lihtna. Pidin aitama mööblit ümber paigutada ning veidike värvima ja lõpuks mõned augud seina puurima. Ühesõnaga mõnus päev. Väga väsimust ega jõuetust pole siiamaani veel töölt koju tulles olnud. Õhtu poole läksime veel seltskonnaga vaatasime ühe kohaliku pubi üle. Hinnad on sellistes kohtades muidugi krõbedad, aga korra nädalas kannatab käia küll.

Kolmapäeval magasin üle pika aja väga kaua, ehk siis ärkasin pool 12 alles. Veidi sõin, lebotasin ja vaatasin niisama ringi. Kuskil 2-3 aeg liikusime Keni ja Priiduga linna asju ajama. Esialgu läksime suurde kaubanduskeskusesse, kus otsisin Telstra esinduse üles. Lasin endal vana numbri sinna üle tuua ja nad aitasid mul krediidi ka ära laadida. Saan nüüd lõpuks ise ka välja helistada. Great success! Edasi liikusime poodidesse, kust ma otsisin endale pulsikella. Kuna praegu olen juba pea 2 nädalat iga päev jooksmas käinud, siis mõtlesin, et selle asja peaks endale ära soetama. Kahjuks aga õnne polnud ja ei leidnud veel. Siiski ostsin endale iPodi, et veidike lõbusam jooksuring ikka oleks. Samuti ostsime autosse kamba peale maki, kõlarid ja GPS süsteemi. Nii et auto on vähemalt nüüd 4000km pikkuseks tripiks valmis. Aga mis seal ikka, kell on palju. Homme hommikul pean kahele sõbrale siin tööle appi minema, seega tuleb nüüd magama ära minna. Ilusat septembri jätku kõigile, kes blogi loevad!

Jällekuulmiseni.