Ei midagi uut..

.. siinses Araluenis. Kõik endiselt samamoodi, ainult mõned uued inimesed on meiega liitunud ning nüüd on poiste-tüdrukute suhe veidi stabiliseerunud. Viimane nädal on möödunud üsna igavalt, kuna tööpäevad on pidevalt kõigest 3-6 tunni pikkused. Põhjus siis selles, et ilmad pole olnud piisavalt ilusad ja viljad pole veel valmis. Eelmisel aastal oli samal ajal üldse nädalane paus. Rahakotile see küll hästi ei mõju, aga arvestades seda, et varsti paugutame pea iga päev 8 tundi, siis pole kergemal nädalal vigagi.

Ainuke iirlane on ka maha rahunenud, et nad võitsid meid (Eestit) kokkuvõttes 5:1. Positiivne, sest vaikselt hakkas juba ära tüütama, kui ta jälle sellest juttu tegi. Nüüd juba vaikselt ootame loosimist, mis peaks minu andmetel toimuma 2.detsembril. Siis saan teada, mis mängu järgmise aasta juunis vaatama lähme. Ise hoian pöialt, et üks meeskondadest oleks Rootsi või Taani.

Ausalt öeldes möödub siin farmis see aeg üllatavalt ruttu. Käes juba novembri lõpp ja tulemas mu ema 40.aasta juubel. Õnnitlused talle sinna Egiptusesse, kuhu ta praegu peaks juba teel olema. Ei olegi rohkem väga midagi kirjutada. Eks ma ikka tervitan kõiki, kes vahepeal blogile pilgu peale heidavad ja tunnen teile kaasa, kuna ilmad muutuvad ilmselt järjest külmemaks. Siin on täpselt vastupidi!

Jõudu ja jaksu kõigile!